Lilleküla koolielu ˇˇ

Maskiball

2010-05-04T15:38:00.008+03:00

29. aprillil toimus meie koolis üritus nimega Maskiball. Sellest võtsid osa paljud 9.-12. klassi õpilased, õpetajad ning ka meie vilistlased. Kui eelmine aasta peeti see Tallinna vanalinnas Õpetajate Majas, siis see aasta korraldati kogu üritus meie omas kallis koolis.

Ballil võis näha erinevaid toredaid esinejaid, näiteks lauljad Margit Viirmaa, Silvia Häng, Tallinna Inglise Kolledži bänd "Impropille" ja tüdrukute ansambel Hellerhein. Kõik esitasid mõningad lood, mis näisid publikule väga meeldivat. Samuti esines ka meie kooli 10. klassi tüdrukud väikse tantsuga.

Tehti ka mänge, millest enamus inimesi osa võttis. Primad mängijad said auhinna.

Ka üllatusi jagus. Kõigepealt loositi välja publiku seast suvaline inimene, kes saab endale karastava alkoholivaba šampuse. Siis toodi keset üritust ballisaali ülisuur tort, mis oli kõigile maiustamiseks.

Maskiballi lõpupoolel loositi välja balli kuningas ja kuninganna.

Kogu üritus lõpetati suures tantsuhoos.

Selle toreda ürituse tahaks väga tänada töökaid korraldajaid, toredaid õhtujuhte ning balli toetajaid:

Liviko- varustas tantsulisi energiajoogiga

Magus Munk- nende poolt paljud toidud ning snäkid

Eva ema- kes tegi balli jaoks suure hulga maitsvaid küpsiseid :)

Kõige suurema toetuse andis muidugi meie oma kool, milleta oleks ürituse korraldamine olnud peaaegu võimatu.

Tänada tuleb kindlasti ka osavõtjaid, kes leidsid aega, et kohale tulla.

Volbripäev

2010-04-30T22:29:00.004+03:00

Volbripäev on 1. mail , eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Oma nime on ta saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.

Eesti

Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa).

Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega ja levikule tugevasti muutunud:

Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Öösel olid korporatsioonide uksed avatud külalistele ja varahommikul mindi õllekorve kandes laevaga Emajõele sõitma.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.

NB! Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal.

Tänapäeval

Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö.

Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Tartu linnas tehakse tänapäeval aga palju lõkkeid ja on seltskondi, kes ei kuulu korporantide hulka, vaid on sõltumatud vabad tudengid, eri sõpruskondade liikmed. Nii on volbripäev oma kombestikuga Tartus kerkinud maipühade asemele. Ka üliõpilaskonnas on tänapäevane kombestik vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante.

Mujal maailmas

Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.

Enim on ta tuntud kui volbriöö.

Allikas: Vikipeedia

Klassikalise muusika kontsert

2010-04-27T15:38:00.005+03:00

Täna, 27. aprillil toimus meie koolis muusika kontsert, kus esinesid palju erinevaid ja huvitavaid esitajaid. Mängiti enamasti kuulsate klassitsismi muusikute parimaid palasid. Teoseid esitati erinevate keel- ja puhkpillidega, kelladega ning ka klaveriga.

Üritust algatasid andekad Muusikakeskkooli õpilased. Suureks üllatuseks oli näha noori talente mängimas niivõrd hästi ning loominguliselt. Järgmisena astus lavale Arsise Kellade Kool, mille dirigendiks oli meie oma kooli õpetaja Lemme-Liis Elp. Grupp koosnes õpilastest, kes olid pärit erinevatest koolidest. Ka paar meie kooli õpilast võis seal näha. Tegemist oli väga efektse ja toreda muusikaga, mille instrumentideks olid ainult kellad. Peale seda esines meile Oscar Golbergi nimelise muusikakooli orkester, kes oli pärit Poolast. Tegemist oli väga professionaalse muusikaga, mida iga päev laivis ei kuule. Nemad lõpetasid oma esituse võimsa orkesti teosega "Wojciech Kilar- Orava".

Üritus kestis umbes 2 tundi ning kogu kontsert oli väga huvitav ja eriline, sest ometi pole meie koolis veel nii heal tasemel klassikalist muusikat mängitud.

Täname kõiki esinejaid ja korraldajaid toreda ürituse eest!

Markusepäev

2010-04-25T14:28:00.003+03:00

Markusepäev on 25. aprillil ning see on Püha Markuse mälestuspäev. Eestis kutsuti markusepäeva ka äkksurmapäevaks. Usuti, et kui sellel päeval künda või muud põllutööd teha, siis surevad ootamatult loomad.

Sel päeval kutsuvat ussikuningas oma alamad nõupidamisele. Seetõttu nimetati mõnel pool markusepäeva hoopiski ussikuningapäevaks. Ussikultus oli omane kõigile Põhjala rahvastele juba enne ristiusu tulekut. III-XVII sajandini oli eesti naiste populaarseim ehtetüüp maokujuline spiraal sõrmuse või käevõruna. Kui madu sepa ääsi all elab, toovat see õnne. Ja kes ei teaks eesti muinasjutte tarkadest ussikuningatest, kes varandusi valvavad. Salapärane rästik on surma saladuse valdaja, kes võib oma mürgiga ravida kui surmata.

Et loomadele rabandust ei tuleks, vaja tuua enne jüripäeva kolm saksa maa pealt kadakaid, kadakatega karja suitsetada, tuli karjatänava väravasse üles teha ja kari tulest läbi ajada. (Võru)

Misuke ilm on markusepäeval, niisuke on suvi. (Koeru)

Kui markuse ööl külma, siis 40 päeva külma. (Järva-Jaani)

Allikas:
1) Vikipeedia

2) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/teised/aprill.htm

3) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/teised/markusep2.htm

Jüripäev

2010-04-23T17:08:00.003+03:00

Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev.

Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks.Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks.

Uskumusi

* Suplus enne jüripäeva annab hea tervise.
* Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
* Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida.

Allikas : Vikipeedia

Jüriööjooks

2010-04-22T22:09:00.007+03:00

Täna, üks päev enne jüripäeva, toimus Lillekülas jüriööjooks. Sellest võtsid osa nii suured kui väiksed ning ka õpetajatel oli oma meeskond. Neljas ja viies klass jooksid Lilleküla taga staadionil. Jooks käis paarikaupa ja iga paar pidi käes hoidma tagurpidi torbikut, mille sees oli pall. Pall ei tohtinud ringi jooksul maha kukkuda. Võistlus pakkus neile palju rõõmu ja võit ei olnudki tähtis.

6. - 12. klasside arvestuses oli juba tegemist tõsisema võistlusega. Kogunemine oli kell 20.00 ja start anti täpselt kell 21.00. Igast klassist oli välja pandud kaheksa liikmeline võistkond (4 tüdrukut + 4 poissi). Joosti põlevate tõrvikutega, mis anti edasi järgmisele võistlejale. Tegu oli teatejooksuga ja tõrvik asendas teatepulka. Kokku oli rajal 8 pukti, mis igaüks olid erineva distantsiga (250m - 450m). Kogu võistlust saatis politsei eskort ja seega oli kõik turvaline.

Seekord tuli võitjaks Kristiine Gümnaasiumi meeskond, kelle edu finišis oli vaid paar sekundit. Nendele kuulus ka suur võidukarikas.
Teiseks jäi 11B klass ja kolmas koht kuulus 10A klassile.
Õpetajate meeskond tuli oma arvestuses tublile esimesele kohale, kuid kokkuvõttes olid nad kuuendad.
Iga meeskond sai auhinnaks ka joogi ja kringli.
Kogu võistlus oli väga tore ja meeleolukas, vigastusi seekord ei esinenud. Kõik lahkusid hea tuju ja rõõmsa meelega.

Lõpukell!

2010-04-22T21:49:00.007+03:00

Täna, 22. aprillil oli viimane koolipäev meile armsaks saanud 12. klasside õpilastel! Selleks puhuks korraldasid 11. klassid neile 5. tunni ajal aktuse, kuhu olid kutsutud laulma ka esimese klassi õpilased. Lisaks väiksematele laulsid ka 11. klassid ise. Sooviti edu ja jõudu edaspidiseks ning kivi kotti. Kuni iga tutipäevaline pisikese kotikese kiviga kätte sai, lõi meeleolu videoklipp piltidest, mis nende koosveedetud aastate jooksul tehtud. Lõpetuseks helises kell viimasesse tundi, milleks oli mängutund kooli staadionil.

Peale ülesrivistust jagati lõpuklasside õpilased võistkondadesse ning siis algas ülesannete läbimine. Punktides tuli rõõmsavärvilistes riietes poistel ja tüdrukutel mängida pesulõksumängu, mis kujutas endast pimesi kaaslase rõivaste küljest pesulõksude korjamist, teha püramiidi, hüpata paaridena hüppenööriga ning selle alt läbi pugeda, mängida "vanaema lõngakera" ja lahendada viktoriini. Mõned ülesanded valmistasid ka raskusi ning nõudsid veidi pikemat pusimist, kuid enamjaolt said kõik võistkonnad tublisti hakkama!

Pärast ühist ringis keerutamist helises viimane koolikell ning sellega oli kaheteistkümnendike viimane koolipäev lõppenud.

Soovime neile kõigile edu eksamiteks ja ka edaspidiseks!

Koogipäev

2010-04-21T21:10:00.003+03:00

Täna, 21. aprillil võis meie kooli pikas koridoris näha omatehtud küpsetisi müümas 11. klasside tüdrukuid. Kuna koogid ja muu maitsev väga isuäratavad välja nägid, oli ka ostjaid küllaga. Müügist saadud tulu, mis läks kevadballi toetuseks, oli pea 400 krooni! Täname tublisid müüjaid ja ka ostjaid, kes omalt poolt panuse andsid! Kohtumiseni ballil!

Tekst: Riin

Pildid: Ott

Sõjaväeteenistuse loeng

2010-04-19T23:16:00.004+03:00

19. aprillil 4. tunni ajal käis meie koolis mees nimega Janno Isat, kes rääkis üheteistkümnendatele klassidele natuke ajateenistusest ning kuidas sellega alustada. Loeng oli väga huvitav ning inforikas.

Väike kokkuvõte toimunust:

Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust.

Ka naistel on võimalik osaleda ajateenistuses, kus nende koormus on võrdne meeste omadega. Enamik naisi õpib edasi tavaliselt meditsiini erialal.

Ajateenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega ning kellel on vähemalt põhiharidus ja kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkust hindab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon.

Ajateenistuse pikkus sõltub, millal inimene liitub sõjaväega. Kui minnakse suvel, siis kestab ajateenistus 11 kuud, kui sügisel siis 8 kuud.

Ajateenistust saab täita erinevates väeosades üle Eesti. Enamik neist on Tallinnas, näiteks Logistikapataljon, Mereväebaas, Vahipataljon jne.. Samuti on asutusi ka Tapal (Õhutõrjepataljon, Suurtükipataljon, Pioneeripataljon), Jõhvis (Viru jalaväepataljon) ja Võrus (Kuperjanovi jalaväepataljon).

Natuke ka ajateenijate elust.
Vaba aega on üldiselt vähe. Peale kolme kuud teenistust võivad sõdurid taotleda loa puhkuseks, mis kestab 1-2 nädalat. Enamasti tehakse seda nii, et puhkuse sisse mahuks jõulud või aastavahetus (kui veab, siis mahutatakse mõlemad). Väeosades on vabaaja veetmiseks palju erinevaid võimalusi näiteks spordimängudes osalemine, jõusaal, raamatukogu jne. Lähedastel on võimalik ka omasid külastada vabal ajal. Ajateenijate päev algab korraliku hommikuvõimlemisega. Toitu kiidetakse seal väga. Alkoholi tarbimine on rangelt keelatud. Samuti ei tohi väljaspool vaba aega kasutada telefoni, muusikapleierit või mingit muud seadeldist, mis ei kuulu teenistuse juurde.

Ajateenijad saavad ka igakuiselt teatud summa toetust, mis ulatub ligikaudu 1300 kroonist kuni 3000 kroonini olenevalt isiku auastmest.

Lisainfo saamiseks külastage www.kra.ee. Samuti saab helistada tasuta infotelefonil 800 2525 või üldtelefonil 717 0700. Küsimusi võib saata ka e-posti aadressile krainfo@kra.ee või teabenõude kujul aadressile teave@kra.ee.

"Vesi ja ohud" loeng 10. ja 11.klassidele

2010-04-15T16:36:00.011+03:00

Täna toimus meie kooli aulas 4.tunni ajal loeng 10. ja 11.klassidele veeohutuse kohta. Kohal oli Dagi Dorbek Põhja-Eesti Päästekeskusest, kes rääkis veekogudest ja nendega seonduvatest ohtudest. Ta tõi ka näiteid reaalsetest juhtumistest ning kutsus kõiki üles olema ettevaatlik vette minnes kui ka praeguste jäiste veekogudega. Toodi välja veeõnnetuste põhjused kui ka uppumise põhjuseid, peale selle saime teada, kuidas sõita ohutult paadiga. Loeng oli väga huvitav, hariv ning ohtuennetav. Lisaks said kõik kohalviibinud meeneks ühe märgi. Aga siin kohal tooks välja mõned faktid ning näpunäited tema loengust :

Sillalt vettehüppamine võib lõppeda väga rängalt, sest suure tõenäosusega põrkad sa veekogu põhja vastu ning selle tagajärjel puruneb seljaaju, enamik
hüppajatest jääb halvatuks, seetõttu tuleks seda teha selleks ettenähtud kohas, kuid kõige turvalisem viis on lihtsalt vette minna. Dorbek tõi näiteks Urmase loo, kes hüppas sillalt alla ning jäi selle tagajärjel halvatuks, üksi ei saaks ta üldse hakkama, kuid õnneks on tema kõrval abistavaks käeks tema naine. 65% hüppajatest on nooremad kui 35a.

Enne, kui alustad veekogus tegevust, hinda :

* Vee temperatuuri
* Vee läbipaistvust
* Veekogu kaldaid ja põhjatüüpi
* Sügavust
* Vee voolu ning lainetust

Enim uppunuid on järves 28%, meres 19%, jões 20%, tiigis 20% ning mujal 13%. See on tingitud ka veekogude erinevustest (tiik, karjäär, järv, jõgi,
meri).

Veeõnnetuste põhjused :

* Ärge jätke last valveta !
* Joobes ujumine
* Oma võimete ülehindamine
* Vales kohas vette hüppamine
* Lihaskramp
* Vetikatesse takerdumine

Enne veekogusse minekut teadvusta endale :

* Tea oma ujumisoskust
* Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht
* Ära mine joobnud olekus vette !
* Ära hüppa vette, vaid mine vette !
* Ära uju täis kõhuga !
* Ära uju ülekuumenenult !
* Uju piki kallast
* Väldi vetikaid ja veetaimi

Ohutu käitumine vees :

* Väldi kohti, kus vesi "kukub"
* Ära uju sildade alla !
* Ära uju hüppetorni all !
* Ära uju pikalt vee all !
* Kui tunned, et hakkab külm, tule veest välja
* Kui tunned, et oled väsinud, tule veest välja

Mis põhjustab uppumise ?

* Vee kopsudesse tõmbamine - spasm
* Alajahtumine - šokk, südameseiskumine
* Hüpped põhja või esemete vastu - lülisamba vigastus
* Haigushoog vees
* Klaasikillud, roostes naelad - verejooks või veremürgistus

Ka uppujaid on võimalik jagada kolme kategooriasse :

Väsinud uppuja

* Keha on horisontaalasendis
* Ujub..puhkab..ujub
* Ujub aeglaselt
* Teadvus on selge
* Püsib pinnal ning annab märku kui abi vajab

Aktiivne uppuja

* Vertikaalasendis
* Rabeleb
* Teadvus on hägustunud
* Appi ei karju

Passiivne uppuja

* Hõljub pinnal
* Teadvuseta
* Vajub põhja

Enesepäästmine vees :

* Hüüa appi !
* Ära satu paanikasse !
* Otsi ujuvate esemete järele
* Proovi rahulikult hõljuda* Uju kaldale

Teiste abistamisel lähtu nendest punktidest :

* Enda turvalisus ennekõike
* Hinda oma võimeid ning olukorda
* Kui arvad, et ei saa hakkama, siis kutsus abi - 112

Suured tänud Dagi Dorbekile informeeriva loengu eest !

Künnipäev

2010-04-14T18:28:00.002+03:00

14. aprill on Gregoriuse kalendri 104. (liigaastal 105.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. aprill (1901–2099).

Meie aga tunneme 14.aprilli kui künnipäeva, mis on muistne põllutööde alguse tähtpäev. Sel päeval peeti ka ohvripidustusi.

Künnipäev oli nagu karjalaskepäevgi, ennetava maagia päev, mil mitmesuguste maagiliste toimingutega püüti tagada head saaki. Üks niisugune töö oli sõnnikukoorma viimine põllule, põllutööriistade liigutamine ja üksiti korrastamine.

Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba.

Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks.

Maagilised tegevused olid suunatud viljakuse saavutamisele: viidi koorem sõnnikut põllule, künti esimene vagu. Peale selle tuli tõusta võimalikult vara.

2004. aastal hakati sel päeval tähistama õues õppimise päeva. Koolides soovitatakse vähemalt ükski tund õues pidada.

Lähtutakse vanast künnipäevakombestikust: see oli päev, kus tuli põllule minna ja kas või lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.

Allikas :
1) Vikipeedia
2) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kunnipaev.php

Gümnaasiumi võrkpallivõistlused

2010-04-13T14:35:00.002+03:00

12. aprillil toimusid meie koolis gümnaasiumi poiste võrkpallivõistlused. Meie kooli võistkond oli väga tubli ja võitis kaks mängu kolmest.
Haabersti Vene Gümnaasiumit võideti tulemusega 2:0.
Samuti võideti Jakob Westholmi Gümnaasiumit tulemusega 2:0.
Tallinna Saksa Gümnaasiumile jäädi väga tasavägises mängus alla tulemusega 1:2.

KÜSITLUS: Moedemmi võitja arvamus võistlusest

2010-04-12T21:46:00.003+03:00

Reedel, 9. aprillil toimus Kristiine Gümnaasiumis "Moedemm", kust oli võimalus osa võtta Kristiine linnaosa koolide 6.-12. klasside õpilastel. Osalejaid oli üle kümne ning nende seas olid esindatud ka meie kooli inimesed 8. ja 10. klassist.

Esimese koha, publiku lemmiku ja ka parima lavastuse tiitli sai Kristiine Gümnaasiumi 12. klassis õppiv Madis-Mikk Remmet, kelle kollektsiooni "Tekstiilpensionäride ümberlõikus" esitles ka õhtu parimaks kuulutatud meesmodell.

Kust või kellelt said mõtte "Moedemmil" osaleda?
- Mm, mõte osaleda moedemmil tuli, kui käisin vaatamas 32.kk moeshowd. Siis tuligi mõte, et võiks ise ka midagi ära teha.

Millal alustasid ürituseks ettevalmistumisega?
- Kavandid said juba varakult valmis tehtud, kohe kui see mõte tekkis, said ka mõtted paberile kantud aga riiete poolne teostus jäi hilisema peale.

Mis valmistas kõige rohkem raskusi reedel nähtud tulemuse saavutamisel?
- Kõige raskem selle tulemuse saavutamiseks oli riiete tegemine või kuidas öeldagi, muutmine. Kõik riided sai ju kaltsukatest ostetud ning täiesti tundmatuseni ära muudetud.

Kust tuli kollektsiooni nimi?
- Nimi tuligi kombineerituna vanade riiete uuest elust ehk tekstiilpensionärid on vanad rõivad, ümberlõikus tähendab uut elu.

Kuidas valmis su kollektsioon? Tegid sa kõik rõivad ise?
- Kavandid said kõik ise tehtud aga riiete valmistamisel sai kasutatud kõrvalist abi.
Kes olid su kollektsiooni modellideks?
- Kollektsiooni modelliks kutsusin ma oma enda trennist 3 tüdrukut ja 2 poissi, kes said oma rolliga väga hästi hakkama - 2 tüdrukut on ka eelnevalt modellingusega kokku puutunud.

Mis ootab laval nähtud riideid?
- Riided, need lähevad uuele üritusele kohe, mis toimub 5. juunil Saksa Gümnaasiumis - Moedepoo.

Õnnitlused!

Intervjueeris: Liisa
Pilt: Kristiine Gümnaasiumi kodulehekülg

Meie kooli direktori sünnipäev

2010-04-12T20:21:00.010+03:00

Täna, 12. aprillil, tähistas meie kooli armastatud direktor härra Jaan Paas oma sünnipäeva. Soovime talle õnne ning edu nii meie kui ka koolipere poolt !

Pilt : http://armyfamilyok.files.wordpress.com/2009/04/do-i-smell-birthday-cake.jpg

Moedemm 2010

2010-04-09T18:24:00.001+03:00

Täpsem informatsioon ürituse toimumise ning osavõtu kohta : http://moedemm.blogspot.com/

Ettevalmistused!

2010-04-07T19:51:00.004+03:00

Seoses balliga algasid meie koolis suured ettevalmistused, mille tõttu teisipäeval peale tunde huvijuhi kabinet päkapikkude töökojaga sarnanes. Valmis tehti plakat, kuhu sai peale kogu vajalik info ning mida võib peagi söökla juures näha!

Pildid plakati valmimisest:

Alguse sai ka keskkonnasõbralik ettevõtmine, millest saadud tulu läheb balli korraldamise jaoks. Nimelt tehti valmis kastid-kotid, mis asuvad koolimaja esimesel ja teisel korrusel ning kuhu kõik oma tühjad pudelid panna saavad, selle asemel, et need prügikasti visata! Ole sinagi keskkonnasõbralik! :)

Kevadball tulekul!

2010-04-07T15:01:00.004+03:00

Nii nagu igal kevadel korraldavad ka sellel aastal 11. klassid balli, milleks sel korral on maskiball! See toimub 29. aprillil meie enda kooli aulas, algusega 19.00. Oodatud on kõik meie kooli 9.-12. klasside õpilased, vilistlased ja õpetajad. Suurepärane võimalus veeta meeleolukas neljapäeva õhtu tantsides, nautides suupisteid ja head seltskonda! Kavas ka palju üllatusi! Pidu lõppeb 22.00.

Üksikpilet: 50.-

Paar (poiss+tüdruk): 75.-

Pileteid võimalik osta 11. klasside õpilastelt ja kohapealt!

Info: Annika Vokksepp (11.b), Liisa Romet (11.b), Kadi-Liis Koppel (11.a)

2. ülestõusmispüha

2010-04-05T11:59:00.005+03:00

Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga peale kevadist pööripäeva. Selle päeva sõnum on : Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Sõnades "Haud on tühi!" peitub kogu kristliku usu tuum. Kristus on surmast üles tõusnud. Kristlased usuvad, et see üks surm, Jumala poja surm ja ka surmast üles tõusmine on lunastanud kogu inimkonna. See tõi ka lootuse, et ka meie võime igavesti elada. Usk sellesse võib tunduda lausa lihtsameelne, sest praktiliselt pole võimalik ära seletada, kuidas üks tavaline surelik peaks olema võimeline elama igavesti. Usk ja usaldus Jumalasse on sel puhul peamine.

Ülestõusmispühade hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune - seda nii, et mõeldi enne üks salajane mõte ja kelle oma terveks jäi, selle mõte pidi täide minema. Ülestõusmispühadega sai paastuaeg läbi ja võis jälle liha võtta. Igas peres polnudki sel ajal liha võtta, nii et kohupiimatoidud võisid pühadetoiduna isegi olulisemad olla. (Mall Hiiemäe "rahvakalendri tähtpäevi")

Ülestõusmispühad langevad kevadisse aega, kui loodus on tärkamas, mis on justnagu võrdpildiks kristlikule sõnumile uuestisünnist. Talvel justkui varjusurmas olnud loodus ärkab taas elule seepärast on neid pühi rahvasuu nimetanud ka kevadpühadeks. Kevade ootus on eestlastele alati olnud tähtis, sest see on lootus suvele, soojale ilmale ja üldse paremale elule. Pisut on selles ootuses sarnast kristlusega - kristlaste lootus on ülestõusnud Kristuses.

Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha Katolikus kirikus ja protestantlikes kirikutes.

Toimetaja: Ott
Pilt: http://media.bigoo.ws/content/easter/gif_miscellaneous/gif_misc_61.gif

KÜSITLUS: Kooli suusatunnid

2010-02-03T20:30:00.009+02:00

Korraldasime veebipõhise küsitluse, et teada saada, kuidas suhtuvad õpilased suusatundidesse. Küsitlusele vastas kahjuks ainult 18 õpilast 11ndatest klassidest. Enamasti oldi suusatundide vastu, kuid oli ka positiivset tagasisidet.

Mõningate õpilaste vastused küsimustele:

1. Miks oled suusatundide poolt/vastu?

Poolt sellepärast, et sport on tervisele hea ja mingisugune tegevus peab talvel olema, et ei jääks nii kergelt haigeks, kui muidu. Mõnus ajaviide, kuid ei tohiks olla nii rangelt peale pressitud see tegemine. Vastu, sest ma pean selle enda taskust maksma, mis on minujaoks väga ebameeldiv, pluss ei saa seal kaardiga maksta. Ning kohutava külmaga ei ole lihtsalt tahtmist käia suusatamas. Sulaga ei tahaks samuti käia.

Suusatundides peab käima oma vabast ajast ehk siis peale kooli, kuid paljudel on ka omad trennid, kus käia, lisaks sellele paljudel ei ole oma suuski ning peavad laenutuse eest maksma + kohaleminek võtab samuti palju aega.

Kuidas saab midagi sellist kohutuslikuks teha? Ma saan aru kui koolis mängitakse korvpalli, tehakse jõuharjutusi jne. Esiteks peab õpilane minema vägagi kaugele , see nõuab aega, mis on võetud vabast ajast (kodutööde tegemine nõuab niigi suure osa päevast). Teiseks peab õpilane (kui tal pole oma suuski ja enamusel EI OLE) maksama nende laenutamise eest - naeruväärne. Vabatahtlik peaks see olema, isegi kui kool maksaks laenutuse kinni on mõte iseenesest juba jabur.

Kokkuvõtteks on enamasti vastu olemise põhjuseks see, et trummi asub kaugel ja suuskade laenutamine läheb kulukaks. Poolt ollakse, kuna Eestis on lund ja seda tuleb kindlasti ka sportimisel ära kasutada.

2. Kui üldse, siis mida pakuksid välja alternatiivina suusatundidele?

Ujumine, see mõjub figuurile hästi, põlvedele ja lihastele, on rahustav ning meeliületav kogemus.

Alternatiivina võiks suusatundide asemel olla kaks kehalist, näiteks üks neist oleks pallimängutund.

Näiteks uisutamine. Läheb ka kulukaks (kui suurema grupiga korraga käia, siis mingi soodustus vist, eelmine aasta vähemalt oli), kuid on siiski sisetingimustes võimalik teha seda, kus ei ole -20 kraadi.

Kokkuvõtvalt pakuti kõige rohkem välja uisutamist, suusatamist ja pallimänge.

Ülejäänud küsimusi ja vastuseid iseloomustavad hästi järgnevad diagrammid:

Veebiküsitluse koostas: Ott
Toimetaja: Ott

Teadmiste nädal (25.01. - 29.01.)

2010-02-02T21:05:00.006+02:00

29. jaanuaril viidi meie kooli aulas läbi Mälumäng 2010, kus osalesid 9.-12. klassid ning õpetajate tiim, igas võistkonnas oli 5 liiget. Küsimusi oli igale võistkonnale 15 tükki, kuid tehnikaviperuse tõttu jäeti 8. küsimus arvestamata. Iga küsimuse vastamiseks anti aega paar minutit. Iga vastus kirjutati eraldi paberile ning neid korjasid kokku kaks väikest abilist. Küsimused luges ette huvijuht Marje Nurk. Küsimused oli koostanud raamatukoguhoidja Külli Kose, kes on varem mälumängudega tegelenud.
I koha omanikuks sai 12b, kes sai auhinnaks TLG logoga pastapliiatsid. II koht kuulus 12a-le, ning III kohale jäi 11b. Palju õnne võitjatele !

Küsimused:

1. Mida tähendavad järgmised foobiad ?

a)Anuptafoobia
b)Eurofoobia
c)Demofoobia
d)Hipofoobia
e)Ornitofoobia

2. Eurorahatähtedel kujutatakse Euroopa eriajastute arhitektuure. Millist siili kujutab 100-eurone ?

3. Milline lind valiti Aasta linnuks 2010 ?

4. Mille poolest erinevad Vancouveri OM medalid eelmistest ?

5. Pane omavahel kokku õige olümpialinn ja maskott.

6. Kus paikneb Haiti saar ja millise riigiga jagab ta saarepindala ?

7. Kas sõrmedes on lihased ?

8. Kes on esitaja ?

9. Hiljuti lõppes Tallinnas iluuisutamise EM, kuid mis aastal peeti esimene EM iluuisutamises ?

10. Mida need pesumärgid tähendavad ?

11. Millise lausega lõpeb O.Lutsu “Suvi” ?

12. Nimetage 5 Läti suurimat linna.

13. Millist pahet võib nimetada illegaal-manuaalseks investeeringuks ?

14. Millises riigis hakkasid esimesena tööle valgusfoorid ?

15. Kelle autoportree on pildil ?

Vastused :

1.
a) Anuptafoobia – üksijäämise kartus
b) Eurofoobia – EL kartus
c) Demofoobia – rahvakartus
d) Hipofoobia – hobuste kartus
e) Ornitofoobia – lindude kartus

2. Barokk ja rokokoo.

3. Punaselg- ja hallõgija.

4. Iga võidetav medal on ainulaadne ning erineb mustri poolest.

5.

6. Kuuba ja Puerto Rico vahel. Saarepindala jagab Dominikaani Vabariigiga.

7. Ei.

8. Jaak Joala.

9. 1891.aastal

10.
a) valgendamine keelatud
b) väänamine keelatud
c) kuivatada varjus

11. “ Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..”

12. Riia, Jūrmala, Daugavpils, Jelgava, Jēkabpils.

13. Altkäemaks.

14. USA-s.

15. Leonardo da Vinci.

Kirjastas: Jaanika
Fotod: Jaanika ja Ott

Õp. Küttneri 60. sünnipäev.

2010-01-27T22:01:00.013+02:00

1. Millal täpselt on teie sünnipäev?

Sündinud olen 27. detsembril, aga passis on minu sünnipäev 1. jaanuaril.

2. Kellega pidasite oma 60. sünnipäeva?

Kohal oli minu pere, sugulased, tuttavad kahest koorist, kus olen laulnud ja kahest koolist, kus õpetanud. Lisaks paar minu endist õpilast.

3. Kus pidu toimus ja kas jäite sellega rahule?

Pidu toimus Tiit Soku pubis ja jäin oma sünnipäevaga väga rahule.

4. Mida saite kingiks? Milline on olnud teie ilusaim kingitus?

Mulle kingiti raamatuid, kinkekaarte spasse ja raha, mis pidi olema rahvariiete eest.
Oma ilusaima kingi sain 50. sünnipäevaks, kui mees ja poeg kinkisid mulle türkiissinise kaelaripatsi ja sõrmuse.

5. Mis on Teie kõige meeldejäävam sünnipäev?

Unustamatu sünnipäev oli kui sain 35 aastaseks. Õpetasin tol päeval ühes Keila koolis. Peale kooli sõitsin ühe oma õpilasega linna alaliste asjade komisjoni. Õhtul käisin haiglas memmel külas, kellel oli olnud just operatsioon. Kui koju jõudsin oli kell pool kaheksa ja uksest sisse asutedes ei saanud ma aru, mis toimub. Laud oli kaetud, laual olid kolm pikka küünalt ja kogu pere istus ja ootas mind.

6. Kas olete rahul ajaga, millal Teie sünnipäev on?

60 aastaga harjub ära.

7. Kas ootasite väga oma sünnipäeva?

Lapsena ootasin kindlasti rohkem, praegu see lihtsalt tuleb.

Palju õnne õpetaja Küttner!

Intervjuu õp. Leili Küttneriga viis läbi: Riin
Fotod: Liisa

Algklasside suusatunnid

2010-01-27T21:48:00.007+02:00

Otsustasime intevjueerida väiksemate klasside õpilasi, kes käivad väljas koolihoovis suusatamas, et saada teada nende arvamus selle kohta. Seega asusime vahetunni ajal neid otsima. Üllatuseks sai meile see, et viies klass käib juba Trummis suusatamas. Kuid kolmanda ja neljanda klassi õpilased, kelle suusatunnid veel kooli staadionil toimuvad, olid väga põnevil meie kohalolekust ning vastasid rõõmuga esitatud küsimustele.

Intervjuu käigus saime teada, et ainult vähesed õpilased on varem suusatamisega tegelenud ning vanematega Trummis või Aegviidus sõitmas käinud. Suhteliselt vähestel õpilastel oli olemas oma suusavarustus, kuid oli ka neid õpilasi, kes vajaduse korral endale vajaliku varustuse muretseda saavad – kas siis ostetakse või laenatakse kellegilt. Kui küsisime, et kas neile meeldib suusatada, siis ühtset vastust ei tulnud, kuid päris suur osa oli suusatamisest väga huvitatud ning elevil eesolevate suusatundide pärast. Leidus õpilasi, kes ütlesid, et kui neil suusad oleksid, siis neile kindlasti meeldiks suusatundides käia, aga praegu mitte. Oli ka lapsi, kes eelistaksid parema meelega mängida võimlas rahvaste- ja võrkpalli, sest võimlas pole nii külm. Tahtsime teada ka seda, mida teevad suusatunnis õpilased, kellel puudub varustus. Vastuseks saime, et need poisid ja tüdrukud veedavad suusatunnis aega kelgutades ja üksteist kelkudel vedades.
Üldiselt on meie kooli väiksemad õpilased suusatundidega rahul ja veedavad meeleldi aega värskes õhus.
Loodame, et külmad ilmad ei takista edaspidi meie kooli välitunde!

Küsitluse viisid läbi: Liisa ja Martin
Fotod: Liisa

Teadmiste nädal (25.01. - 29.01.)

2010-01-27T21:37:00.003+02:00

Mõned huvitavad faktid silmaringi laiendamiseks:

Kreeka rahvushümni originaalis on 158 salmi.
Hai on ainus kala kes saab pilgutada mõlemaid silmi korraga.
Austri silm on suurem kui ta aju.
Keskmine ameeriklane neelab aastas 3 ämblikku.
Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis.
Ühest lehmast saab 400 hamburgerit.
Sidrunis on rohkem suhkrut kui apelsinis.
Jaanalinnu muna kõvakskeetmiseks kulub 4 tundi.
Ühe kilo mee saamiseks peab mesilane külastama 2 miljonit õit.
Rohutirtsu veri on valget värvi, vähil – helesinine.
Krokodillid neelavad sügavamale sukeldumiseks kive.
Dünamiidi valmistamisel kasutatakse maapähkleid.
Käärid mõtles välja Leonardo da Vinci.
Uinumiseks kulub normaalsel inimesel keskmiselt 7 minutit.
Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist.
Elevandid on ainukesed loomad, kes ei saa hüpata.
Igal inimesel on ainulaadne keelemuster.
Aevastamisel väljub õhk inimese suust kiirusega kuni 160 km/h.
Kaheksajala silm on nelinurke.
Sinivaala süda on keskmise sõiduauto suurune.
Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad.
Null on ainuke arv, mida ei saa väljendada Rooma numbritega.

Toimetaja: Ott
Allikas: http://forum.planet.ee/showthread.php?t=59564

SLIDE: Õpetajate vaheaeg

2010-01-26T23:13:00.001+02:00

Õpetajate tegemised vaheajal

View more presentations from liiisar.

KÜSITLUS: Mida tegid õpetajad vaheajal?

2010-01-25T21:03:00.003+02:00

Pea kõik õpilased ootavad juba kooli esimestest päevadest alates vaheaega, et kaua magada, palju sõpradega aega veeta, puhkusereisidel käia või mingil muul viisil lõõgastuda. Kuid mida teevad vaheajal õpetajad? Käisimegi meie kooli õpetajatelt uurimas, kuidas veetsid nemad oma vaheaja.
Kuna talvevaheaeg hõlmab enda alla ka jõulud ja aastavahetuse, mis eestlastel mööduvad enamasti suure hulga toidu seltsis, veetsid mitmed õpetajad palju aega köögis.
Üheks neist õpetajatest oli õp. Altsoo, kes ütles, et kui toit oli valmis saanud, kõhud täis ja nõud pestud, tuli taaskord sööki valmistama hakata. Lauda kattis palju ka õp. Reilson, kellel oli Itaaliast külas tütar koos väimehega.
Populaarseks osutus ka sporditegemine, millele olid aega leidnud päris mitu õpetajat. Spordiga tegeles vaheajal õp. Jalas, aega spordiklubis veetis õp. Matto, suusatamas käis õp. Vlassova ning õp. Mihhailova veetis aega Premia jäähallis. Sportlikuks tegevuseks võib pidada ka õp. Küttneri rabamatka, mille käigus sai nautida ka ilusat lumist loodust. Õp. Olt käis aga peaaegu suusatamas, kuigi ta suusatamise osas ümber mõtles ning 1,5 tundi autos istus, kuni teised seda tegid.
Talvistest mõnudest võttis küsitletud õpetajatest kõige enam osa õp. Vlassova, kes lisaks suusatamisele ehitas lumememme. Lumemehe valmimisega oli seotud ka õp. Hanni. Omapäraseks võib pidada õp. Mäekase Soome kelguga sõitmist. Õp. Jalas lausus aga, et hoidis eemale kõigest, mis oli seotud lumega.
Külmast ja lumisest Eestist sõitsid mitmed õpetajad välismaale puhkama. Meie lõunanaabrite juures Jurmalas käis õp. Vlassova. Indias veetis aga vaheajast 15 päeva õp. Luure, kes kohtas seal veel kahte meie kooli õpetajat. Õp. Mäekase vaheaeg pikenes aga päikese all Nuweibas, mis asub Egiptuses.
Palju veetsid õpetajad aega lihtsalt puhates, magades või raamatuid lugedes. Kuid selle kõrvalt leiti siiski aega ka kino, teatri ning näituste jaoks.
Seoses aastavahetusega küsisime ka õpetajate uusaastalubaduste kohta, kuid neid nad üldjuhul anda ei julge, sest teavad, et ei suuda neist kinni pidada. Ent saime teada, et varem on mõni õpetaja andnud endale ka lubadusi, mida on suutnud pidada, näiteks suveks vormi saamine. Sellel aastal lubas õp. Mihhailova tubli olla ja õp. Matto korralikumaks hakata.
Edu neile nende lubaduste pidamisel!

Küsitluse viisid läbi: Liisa ja Jaanika
Kirjastas: Liisa

Karjääripäev 11. jaanuaril

2010-01-24T21:23:00.010+02:00

11. jaanuaril toimus meil koolis karjääripäev. Karjäärikeskusest oli selleks puhuks kohale tulnud Terje Alandi, kes töötab karjäärikeskuses karjäärinõustajana. Loeng toimus meedia tunni raames gümnaasiumi klassidele. Harivas loengus räägiti võimalustes, mida ja kuhu minna edasi õppima ning kuidas tulevikus endale sobiv töökoht valida. Jutt oli igati põnev ja kaasahaarav. Külaline tutuvustas slaidide abil mitmeid erinevad võimalusi tööturul läbilöömiseks. Lisaks on karjäärikeskuses võimalik läbi viia erinevaid teste, et teada saada täpselt, millise töö jaoks sa loodud oled. Kellel on rohkem huvi, võib leida karjäärikeskuse kohta infot karjäärikeskuse koduleheküljelt www.tulevikuredel.ee

Kes tol päeval kohal ei olnud, leiab kindlasti abi ka noortele mõeldud karjääriplaneerimise kodulegeküljelt www.rajaleidja.ee

Toimetaja: Ott
Pilt: http://www.realister.ee/upload/Image/rlogod/rajaleidja.jpg