KÜSITLUS: Kooli suusatunnid

Korraldasime veebipõhise küsitluse, et teada saada, kuidas suhtuvad õpilased suusatundidesse. Küsitlusele vastas kahjuks ainult 18 õpilast 11ndatest klassidest. Enamasti oldi suusatundide vastu, kuid oli ka positiivset tagasisidet.

Mõningate õpilaste vastused küsimustele:

1. Miks oled suusatundide poolt/vastu?

• Poolt sellepärast, et sport on tervisele hea ja mingisugune tegevus peab talvel olema, et ei jääks nii kergelt haigeks, kui muidu. Mõnus ajaviide, kuid ei tohiks olla nii rangelt peale pressitud see tegemine. Vastu, sest ma pean selle enda taskust maksma, mis on minujaoks väga ebameeldiv, pluss ei saa seal kaardiga maksta. Ning kohutava külmaga ei ole lihtsalt tahtmist käia suusatamas. Sulaga ei tahaks samuti käia.

• Suusatundides peab käima oma vabast ajast ehk siis peale kooli, kuid paljudel on ka omad trennid, kus käia, lisaks sellele paljudel ei ole oma suuski ning peavad laenutuse eest maksma + kohaleminek võtab samuti palju aega.

• Kuidas saab midagi sellist kohutuslikuks teha? Ma saan aru kui koolis mängitakse korvpalli, tehakse jõuharjutusi jne. Esiteks peab õpilane minema vägagi kaugele , see nõuab aega, mis on võetud vabast ajast (kodutööde tegemine nõuab niigi suure osa päevast). Teiseks peab õpilane (kui tal pole oma suuski ja enamusel EI OLE) maksama nende laenutamise eest - naeruväärne. Vabatahtlik peaks see olema, isegi kui kool maksaks laenutuse kinni on mõte iseenesest juba jabur.

Kokkuvõtteks on enamasti vastu olemise põhjuseks see, et trummi asub kaugel ja suuskade laenutamine läheb kulukaks. Poolt ollakse, kuna Eestis on lund ja seda tuleb kindlasti ka sportimisel ära kasutada.


2. Kui üldse, siis mida pakuksid välja alternatiivina suusatundidele?

• Ujumine, see mõjub figuurile hästi, põlvedele ja lihastele, on rahustav ning meeliületav kogemus.

• Alternatiivina võiks suusatundide asemel olla kaks kehalist, näiteks üks neist oleks pallimängutund.

• Näiteks uisutamine. Läheb ka kulukaks (kui suurema grupiga korraga käia, siis mingi soodustus vist, eelmine aasta vähemalt oli), kuid on siiski sisetingimustes võimalik teha seda, kus ei ole -20 kraadi.

Kokkuvõtvalt pakuti kõige rohkem välja uisutamist, suusatamist ja pallimänge.


Ülejäänud küsimusi ja vastuseid iseloomustavad hästi järgnevad diagrammid:

Veebiküsitluse koostas: Ott
Toimetaja: Ott

Teadmiste nädal (25.01. - 29.01.)

29. jaanuaril viidi meie kooli aulas läbi Mälumäng 2010, kus osalesid 9.-12. klassid ning õpetajate tiim, igas võistkonnas oli 5 liiget. Küsimusi oli igale võistkonnale 15 tükki, kuid tehnikaviperuse tõttu jäeti 8. küsimus arvestamata. Iga küsimuse vastamiseks anti aega paar minutit. Iga vastus kirjutati eraldi paberile ning neid korjasid kokku kaks väikest abilist. Küsimused luges ette huvijuht Marje Nurk. Küsimused oli koostanud raamatukoguhoidja Külli Kose, kes on varem mälumängudega tegelenud.
I koha omanikuks sai 12b, kes sai auhinnaks TLG logoga pastapliiatsid. II koht kuulus 12a-le, ning III kohale jäi 11b. Palju õnne võitjatele !


Küsimused:

1. Mida tähendavad järgmised foobiad ?

a)Anuptafoobia
b)Eurofoobia
c)Demofoobia
d)Hipofoobia
e)Ornitofoobia

2. Eurorahatähtedel kujutatakse Euroopa eriajastute arhitektuure. Millist siili kujutab 100-eurone ?

3. Milline lind valiti Aasta linnuks 2010 ?

4. Mille poolest erinevad Vancouveri OM medalid eelmistest ?

5. Pane omavahel kokku õige olümpialinn ja maskott.

6. Kus paikneb Haiti saar ja millise riigiga jagab ta saarepindala ?

7. Kas sõrmedes on lihased ?

8. Kes on esitaja ?

9. Hiljuti lõppes Tallinnas iluuisutamise EM, kuid mis aastal peeti esimene EM iluuisutamises ?

10. Mida need pesumärgid tähendavad ?

11. Millise lausega lõpeb O.Lutsu “Suvi” ?

12. Nimetage 5 Läti suurimat linna.

13. Millist pahet võib nimetada illegaal-manuaalseks investeeringuks ?

14. Millises riigis hakkasid esimesena tööle valgusfoorid ?

15. Kelle autoportree on pildil ?


Vastused :

1.
a) Anuptafoobia – üksijäämise kartus
b) Eurofoobia – EL kartus
c) Demofoobia – rahvakartus
d) Hipofoobia – hobuste kartus
e) Ornitofoobia – lindude kartus

2. Barokk ja rokokoo.

3. Punaselg- ja hallõgija.

4. Iga võidetav medal on ainulaadne ning erineb mustri poolest.

5.

6. Kuuba ja Puerto Rico vahel. Saarepindala jagab Dominikaani Vabariigiga.

7. Ei.

8. Jaak Joala.

9. 1891.aastal

10.
a) valgendamine keelatud
b) väänamine keelatud
c) kuivatada varjus

11. “ Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..”

12. Riia, Jūrmala, Daugavpils, Jelgava, Jēkabpils.

13. Altkäemaks.

14. USA-s.

15. Leonardo da Vinci.

Kirjastas: Jaanika
Fotod: Jaanika ja Ott