Maskiball


29. aprillil toimus meie koolis üritus nimega Maskiball. Sellest võtsid osa paljud 9.-12. klassi õpilased, õpetajad ning ka meie vilistlased. Kui eelmine aasta peeti see Tallinna vanalinnas Õpetajate Majas, siis see aasta korraldati kogu üritus meie omas kallis koolis.

Ballil võis näha erinevaid toredaid esinejaid, näiteks lauljad Margit Viirmaa, Silvia Häng, Tallinna Inglise Kolledži bänd "Impropille" ja tüdrukute ansambel Hellerhein. Kõik esitasid mõningad lood, mis näisid publikule väga meeldivat. Samuti esines ka meie kooli 10. klassi tüdrukud väikse tantsuga.

Pilt 263.jpg

Pilt 419.jpg

Tehti ka mänge, millest enamus inimesi osa võttis. Primad mängijad said auhinna.

Pilt 091.jpg

Pilt 161.jpg

Ka üllatusi jagus. Kõigepealt loositi välja publiku seast suvaline inimene, kes saab endale karastava alkoholivaba šampuse. Siis toodi keset üritust ballisaali ülisuur tort, mis oli kõigile maiustamiseks.

Pilt 321.jpg

Pilt 393.jpg



Maskiballi lõpupoolel loositi välja balli kuningas ja kuninganna.

Kogu üritus lõpetati suures tantsuhoos.

Selle toreda ürituse tahaks väga tänada töökaid korraldajaid, toredaid õhtujuhte ning balli toetajaid:
Liviko- varustas tantsulisi energiajoogiga
Magus Munk- nende poolt paljud toidud ning snäkid
Eva ema- kes tegi balli jaoks suure hulga maitsvaid küpsiseid :)
Kõige suurema toetuse andis muidugi meie oma kool, milleta oleks ürituse korraldamine olnud peaaegu võimatu.

Tänada tuleb kindlasti ka osavõtjaid, kes leidsid aega, et kohale tulla.

Volbripäev

Volbripäev on 1. mail , eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Oma nime on ta saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.

Eesti

Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa).

Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega ja levikule tugevasti muutunud:

Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Öösel olid korporatsioonide uksed avatud külalistele ja varahommikul mindi õllekorve kandes laevaga Emajõele sõitma.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.

NB! Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal.

Tänapäeval

Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö.

Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Tartu linnas tehakse tänapäeval aga palju lõkkeid ja on seltskondi, kes ei kuulu korporantide hulka, vaid on sõltumatud vabad tudengid, eri sõpruskondade liikmed. Nii on volbripäev oma kombestikuga Tartus kerkinud maipühade asemele. Ka üliõpilaskonnas on tänapäevane kombestik vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante.

Mujal maailmas

Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.

Enim on ta tuntud kui volbriöö.


Allikas: Vikipeedia

Klassikalise muusika kontsert




Täna, 27. aprillil toimus meie koolis muusika kontsert, kus esinesid palju erinevaid ja huvitavaid esitajaid. Mängiti enamasti kuulsate klassitsismi muusikute parimaid palasid. Teoseid esitati erinevate keel- ja puhkpillidega, kelladega ning ka klaveriga.




Üritust algatasid andekad Muusikakeskkooli õpilased. Suureks üllatuseks oli näha noori talente mängimas niivõrd hästi ning loominguliselt. Järgmisena astus lavale Arsise Kellade Kool, mille dirigendiks oli meie oma kooli õpetaja Lemme-Liis Elp. Grupp koosnes õpilastest, kes olid pärit erinevatest koolidest. Ka paar meie kooli õpilast võis seal näha. Tegemist oli väga efektse ja toreda muusikaga, mille instrumentideks olid ainult kellad. Peale seda esines meile Oscar Golbergi nimelise muusikakooli orkester, kes oli pärit Poolast. Tegemist oli väga professionaalse muusikaga, mida iga päev laivis ei kuule. Nemad lõpetasid oma esituse võimsa orkesti teosega "Wojciech Kilar- Orava".




Üritus kestis umbes 2 tundi ning kogu kontsert oli väga huvitav ja eriline, sest ometi pole meie koolis veel nii heal tasemel klassikalist muusikat mängitud.




Täname kõiki esinejaid ja korraldajaid toreda ürituse eest!

Markusepäev

Markusepäev on 25. aprillil ning see on Püha Markuse mälestuspäev. Eestis kutsuti markusepäeva ka äkksurmapäevaks. Usuti, et kui sellel päeval künda või muud põllutööd teha, siis surevad ootamatult loomad.

Sel päeval kutsuvat ussikuningas oma alamad nõupidamisele. Seetõttu nimetati mõnel pool markusepäeva hoopiski ussikuningapäevaks. Ussikultus oli omane kõigile Põhjala rahvastele juba enne ristiusu tulekut. III-XVII sajandini oli eesti naiste populaarseim ehtetüüp maokujuline spiraal sõrmuse või käevõruna. Kui madu sepa ääsi all elab, toovat see õnne. Ja kes ei teaks eesti muinasjutte tarkadest ussikuningatest, kes varandusi valvavad. Salapärane rästik on surma saladuse valdaja, kes võib oma mürgiga ravida kui surmata.

Et loomadele rabandust ei tuleks, vaja tuua enne jüripäeva kolm saksa maa pealt kadakaid, kadakatega karja suitsetada, tuli karjatänava väravasse üles teha ja kari tulest läbi ajada. (Võru)

Misuke ilm on markusepäeval, niisuke on suvi. (Koeru)

Kui markuse ööl külma, siis 40 päeva külma. (Järva-Jaani)


Allikas:
1) Vikipeedia

Jüripäev

Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev.

Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks.Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks.

Uskumusi

* Suplus enne jüripäeva annab hea tervise.
* Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
* Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida.


Allikas : Vikipeedia

Jüriööjooks




Täna, üks päev enne jüripäeva, toimus Lillekülas jüriööjooks. Sellest võtsid osa nii suured kui väiksed ning ka õpetajatel oli oma meeskond. Neljas ja viies klass jooksid Lilleküla taga staadionil. Jooks käis paarikaupa ja iga paar pidi käes hoidma tagurpidi torbikut, mille sees oli pall. Pall ei tohtinud ringi jooksul maha kukkuda. Võistlus pakkus neile palju rõõmu ja võit ei olnudki tähtis.

6. - 12. klasside arvestuses oli juba tegemist tõsisema võistlusega. Kogunemine oli kell 20.00 ja start anti täpselt kell 21.00. Igast klassist oli välja pandud kaheksa liikmeline võistkond (4 tüdrukut + 4 poissi). Joosti põlevate tõrvikutega, mis anti edasi järgmisele võistlejale. Tegu oli teatejooksuga ja tõrvik asendas teatepulka. Kokku oli rajal 8 pukti, mis igaüks olid erineva distantsiga (250m - 450m). Kogu võistlust saatis politsei eskort ja seega oli kõik turvaline.

Seekord tuli võitjaks Kristiine Gümnaasiumi meeskond, kelle edu finišis oli vaid paar sekundit. Nendele kuulus ka suur võidukarikas.
Teiseks jäi 11B klass ja kolmas koht kuulus 10A klassile.
Õpetajate meeskond tuli oma arvestuses tublile esimesele kohale, kuid kokkuvõttes olid nad kuuendad.
Iga meeskond sai auhinnaks ka joogi ja kringli.
Kogu võistlus oli väga tore ja meeleolukas, vigastusi seekord ei esinenud. Kõik lahkusid hea tuju ja rõõmsa meelega.



Lõpukell!

Täna, 22. aprillil oli viimane koolipäev meile armsaks saanud 12. klasside õpilastel! Selleks puhuks korraldasid 11. klassid neile 5. tunni ajal aktuse, kuhu olid kutsutud laulma ka esimese klassi õpilased. Lisaks väiksematele laulsid ka 11. klassid ise. Sooviti edu ja jõudu edaspidiseks ning kivi kotti. Kuni iga tutipäevaline pisikese kotikese kiviga kätte sai, lõi meeleolu videoklipp piltidest, mis nende koosveedetud aastate jooksul tehtud. Lõpetuseks helises kell viimasesse tundi, milleks oli mängutund kooli staadionil.



Peale ülesrivistust jagati lõpuklasside õpilased võistkondadesse ning siis algas ülesannete läbimine. Punktides tuli rõõmsavärvilistes riietes poistel ja tüdrukutel mängida pesulõksumängu, mis kujutas endast pimesi kaaslase rõivaste küljest pesulõksude korjamist, teha püramiidi, hüpata paaridena hüppenööriga ning selle alt läbi pugeda, mängida "vanaema lõngakera" ja lahendada viktoriini. Mõned ülesanded valmistasid ka raskusi ning nõudsid veidi pikemat pusimist, kuid enamjaolt said kõik võistkonnad tublisti hakkama!


Pärast ühist ringis keerutamist helises viimane koolikell ning sellega oli kaheteistkümnendike viimane koolipäev lõppenud.

Soovime neile kõigile edu eksamiteks ja ka edaspidiseks!

Koogipäev

Täna, 21. aprillil võis meie kooli pikas koridoris näha omatehtud küpsetisi müümas 11. klasside tüdrukuid. Kuna koogid ja muu maitsev väga isuäratavad välja nägid, oli ka ostjaid küllaga. Müügist saadud tulu, mis läks kevadballi toetuseks, oli pea 400 krooni! Täname tublisid müüjaid ja ka ostjaid, kes omalt poolt panuse andsid! Kohtumiseni ballil!


Tekst: Riin
Pildid: Ott

Sõjaväeteenistuse loeng



19. aprillil 4. tunni ajal käis meie koolis mees nimega Janno Isat, kes rääkis üheteistkümnendatele klassidele natuke ajateenistusest ning kuidas sellega alustada. Loeng oli väga huvitav ning inforikas.



Väike kokkuvõte toimunust:

Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust.

Ka naistel on võimalik osaleda ajateenistuses, kus nende koormus on võrdne meeste omadega. Enamik naisi õpib edasi tavaliselt meditsiini erialal.

Ajateenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega ning kellel on vähemalt põhiharidus ja kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkust hindab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon.

Ajateenistuse pikkus sõltub, millal inimene liitub sõjaväega. Kui minnakse suvel, siis kestab ajateenistus 11 kuud, kui sügisel siis 8 kuud.

Ajateenistust saab täita erinevates väeosades üle Eesti. Enamik neist on Tallinnas, näiteks Logistikapataljon, Mereväebaas, Vahipataljon jne.. Samuti on asutusi ka Tapal (Õhutõrjepataljon, Suurtükipataljon, Pioneeripataljon), Jõhvis (Viru jalaväepataljon) ja Võrus (Kuperjanovi jalaväepataljon).

Natuke ka ajateenijate elust.
Vaba aega on üldiselt vähe. Peale kolme kuud teenistust võivad sõdurid taotleda loa puhkuseks, mis kestab 1-2 nädalat. Enamasti tehakse seda nii, et puhkuse sisse mahuks jõulud või aastavahetus (kui veab, siis mahutatakse mõlemad). Väeosades on vabaaja veetmiseks palju erinevaid võimalusi näiteks spordimängudes osalemine, jõusaal, raamatukogu jne. Lähedastel on võimalik ka omasid külastada vabal ajal. Ajateenijate päev algab korraliku hommikuvõimlemisega. Toitu kiidetakse seal väga. Alkoholi tarbimine on rangelt keelatud. Samuti ei tohi väljaspool vaba aega kasutada telefoni, muusikapleierit või mingit muud seadeldist, mis ei kuulu teenistuse juurde.

Ajateenijad saavad ka igakuiselt teatud summa toetust, mis ulatub ligikaudu 1300 kroonist kuni 3000 kroonini olenevalt isiku auastmest.

Lisainfo saamiseks külastage www.kra.ee. Samuti saab helistada tasuta infotelefonil 800 2525 või üldtelefonil 717 0700. Küsimusi võib saata ka e-posti aadressile krainfo@kra.ee või teabenõude kujul aadressile teave@kra.ee.

"Vesi ja ohud" loeng 10. ja 11.klassidele


Täna toimus meie kooli aulas 4.tunni ajal loeng 10. ja 11.klassidele veeohutuse kohta. Kohal oli Dagi Dorbek Põhja-Eesti Päästekeskusest, kes rääkis veekogudest ja nendega seonduvatest ohtudest. Ta tõi ka näiteid reaalsetest juhtumistest ning kutsus kõiki üles olema ettevaatlik vette minnes kui ka praeguste jäiste veekogudega. Toodi välja veeõnnetuste põhjused kui ka uppumise põhjuseid, peale selle saime teada, kuidas sõita ohutult paadiga. Loeng oli väga huvitav, hariv ning ohtuennetav. Lisaks said kõik kohalviibinud meeneks ühe märgi. Aga siin kohal tooks välja mõned faktid ning näpunäited tema loengust :

Sillalt vettehüppamine võib lõppeda väga rängalt, sest suure tõenäosusega põrkad sa veekogu põhja vastu ning selle tagajärjel puruneb seljaaju, enamik
hüppajatest jääb halvatuks, seetõttu tuleks seda teha selleks ettenähtud kohas, kuid kõige turvalisem viis on lihtsalt vette minna. Dorbek tõi näiteks Urmase loo, kes hüppas sillalt alla ning jäi selle tagajärjel halvatuks, üksi ei saaks ta üldse hakkama, kuid õnneks on tema kõrval abistavaks käeks tema naine. 65% hüppajatest on nooremad kui 35a.

Enne, kui alustad veekogus tegevust, hinda :

* Vee temperatuuri
* Vee läbipaistvust
* Veekogu kaldaid ja põhjatüüpi
* Sügavust
* Vee voolu ning lainetust

Enim uppunuid on järves 28%, meres 19%, jões 20%, tiigis 20% ning mujal 13%. See on tingitud ka veekogude erinevustest (tiik, karjäär, järv, jõgi,
meri).

Veeõnnetuste põhjused :

* Ärge jätke last valveta !
* Joobes ujumine
* Oma võimete ülehindamine
* Vales kohas vette hüppamine
* Lihaskramp
* Vetikatesse takerdumine

Enne veekogusse minekut teadvusta endale :

* Tea oma ujumisoskust
* Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht
* Ära mine joobnud olekus vette !
* Ära hüppa vette, vaid mine vette !
* Ära uju täis kõhuga !
* Ära uju ülekuumenenult !
* Uju piki kallast
* Väldi vetikaid ja veetaimi

Ohutu käitumine vees :

* Väldi kohti, kus vesi "kukub"
* Ära uju sildade alla !
* Ära uju hüppetorni all !
* Ära uju pikalt vee all !
* Kui tunned, et hakkab külm, tule veest välja
* Kui tunned, et oled väsinud, tule veest välja

Mis põhjustab uppumise ?

* Vee kopsudesse tõmbamine - spasm
* Alajahtumine - šokk, südameseiskumine
* Hüpped põhja või esemete vastu - lülisamba vigastus
* Haigushoog vees
* Klaasikillud, roostes naelad - verejooks või veremürgistus

Ka uppujaid on võimalik jagada kolme kategooriasse :

Väsinud uppuja

* Keha on horisontaalasendis
* Ujub..puhkab..ujub
* Ujub aeglaselt
* Teadvus on selge
* Püsib pinnal ning annab märku kui abi vajab

Aktiivne uppuja

* Vertikaalasendis
* Rabeleb
* Teadvus on hägustunud
* Appi ei karju

Passiivne uppuja

* Hõljub pinnal
* Teadvuseta
* Vajub põhja

Enesepäästmine vees :

* Hüüa appi !
* Ära satu paanikasse !
* Otsi ujuvate esemete järele
* Proovi rahulikult hõljuda* Uju kaldale

Teiste abistamisel lähtu nendest punktidest :

* Enda turvalisus ennekõike
* Hinda oma võimeid ning olukorda
* Kui arvad, et ei saa hakkama, siis kutsus abi - 112


Suured tänud Dagi Dorbekile informeeriva loengu eest !