"Vesi ja ohud" loeng 10. ja 11.klassidele

Täna toimus meie kooli aulas 4.tunni ajal loeng 10. ja 11.klassidele veeohutuse kohta. Kohal oli Dagi Dorbek Põhja-Eesti Päästekeskusest, kes rääkis veekogudest ja nendega seonduvatest ohtudest. Ta tõi ka näiteid reaalsetest juhtumistest ning kutsus kõiki üles olema ettevaatlik vette minnes kui ka praeguste jäiste veekogudega. Toodi välja veeõnnetuste põhjused kui ka uppumise põhjuseid, peale selle saime teada, kuidas sõita ohutult paadiga. Loeng oli väga huvitav, hariv ning ohtuennetav. Lisaks said kõik kohalviibinud meeneks ühe märgi. Aga siin kohal tooks välja mõned faktid ning näpunäited tema loengust :

Sillalt vettehüppamine võib lõppeda väga rängalt, sest suure tõenäosusega põrkad sa veekogu põhja vastu ning selle tagajärjel puruneb seljaaju, enamik
hüppajatest jääb halvatuks, seetõttu tuleks seda teha selleks ettenähtud kohas, kuid kõige turvalisem viis on lihtsalt vette minna. Dorbek tõi näiteks Urmase loo, kes hüppas sillalt alla ning jäi selle tagajärjel halvatuks, üksi ei saaks ta üldse hakkama, kuid õnneks on tema kõrval abistavaks käeks tema naine. 65% hüppajatest on nooremad kui 35a.

Enne, kui alustad veekogus tegevust, hinda :

* Vee temperatuuri
* Vee läbipaistvust
* Veekogu kaldaid ja põhjatüüpi
* Sügavust
* Vee voolu ning lainetust

Enim uppunuid on järves 28%, meres 19%, jões 20%, tiigis 20% ning mujal 13%. See on tingitud ka veekogude erinevustest (tiik, karjäär, järv, jõgi,
meri).

Veeõnnetuste põhjused :

* Ärge jätke last valveta !
* Joobes ujumine
* Oma võimete ülehindamine
* Vales kohas vette hüppamine
* Lihaskramp
* Vetikatesse takerdumine

Enne veekogusse minekut teadvusta endale :

* Tea oma ujumisoskust
* Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht
* Ära mine joobnud olekus vette !
* Ära hüppa vette, vaid mine vette !
* Ära uju täis kõhuga !
* Ära uju ülekuumenenult !
* Uju piki kallast
* Väldi vetikaid ja veetaimi

Ohutu käitumine vees :

* Väldi kohti, kus vesi "kukub"
* Ära uju sildade alla !
* Ära uju hüppetorni all !
* Ära uju pikalt vee all !
* Kui tunned, et hakkab külm, tule veest välja
* Kui tunned, et oled väsinud, tule veest välja

Mis põhjustab uppumise ?

* Vee kopsudesse tõmbamine - spasm
* Alajahtumine - šokk, südameseiskumine
* Hüpped põhja või esemete vastu - lülisamba vigastus
* Haigushoog vees
* Klaasikillud, roostes naelad - verejooks või veremürgistus

Ka uppujaid on võimalik jagada kolme kategooriasse :

Väsinud uppuja

* Keha on horisontaalasendis
* Ujub..puhkab..ujub
* Ujub aeglaselt
* Teadvus on selge
* Püsib pinnal ning annab märku kui abi vajab

Aktiivne uppuja

* Vertikaalasendis
* Rabeleb
* Teadvus on hägustunud
* Appi ei karju

Passiivne uppuja

* Hõljub pinnal
* Teadvuseta
* Vajub põhja

Enesepäästmine vees :

* Hüüa appi !
* Ära satu paanikasse !
* Otsi ujuvate esemete järele
* Proovi rahulikult hõljuda* Uju kaldale

Teiste abistamisel lähtu nendest punktidest :

* Enda turvalisus ennekõike
* Hinda oma võimeid ning olukorda
* Kui arvad, et ei saa hakkama, siis kutsus abi - 112

Suured tänud Dagi Dorbekile informeeriva loengu eest !