Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga peale kevadist pööripäeva. Selle päeva sõnum on : Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Sõnades "Haud on tühi!" peitub kogu kristliku usu tuum. Kristus on surmast üles tõusnud. Kristlased usuvad, et see üks surm, Jumala poja surm ja ka surmast üles tõusmine on lunastanud kogu inimkonna. See tõi ka lootuse, et ka meie võime igavesti elada. Usk sellesse võib tunduda lausa lihtsameelne, sest praktiliselt pole võimalik ära seletada, kuidas üks tavaline surelik peaks olema võimeline elama igavesti. Usk ja usaldus Jumalasse on sel puhul peamine.
Ülestõusmispühade hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune - seda nii, et mõeldi enne üks salajane mõte ja kelle oma terveks jäi, selle mõte pidi täide minema. Ülestõusmispühadega sai paastuaeg läbi ja võis jälle liha võtta. Igas peres polnudki sel ajal liha võtta, nii et kohupiimatoidud võisid pühadetoiduna isegi olulisemad olla. (Mall Hiiemäe "rahvakalendri tähtpäevi")
Ülestõusmispühad langevad kevadisse aega, kui loodus on tärkamas, mis on justnagu võrdpildiks kristlikule sõnumile uuestisünnist. Talvel justkui varjusurmas olnud loodus ärkab taas elule seepärast on neid pühi rahvasuu nimetanud ka kevadpühadeks. Kevade ootus on eestlastele alati olnud tähtis, sest see on lootus suvele, soojale ilmale ja üldse paremale elule. Pisut on selles ootuses sarnast kristlusega - kristlaste lootus on ülestõusnud Kristuses.
Toimetaja: Ott
Pilt: http://media.bigoo.ws/content/easter/gif_miscellaneous/gif_misc_61.gif
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar