Õp. Küttneri 60. sünnipäev.

1. Millal täpselt on teie sünnipäev?

Sündinud olen 27. detsembril, aga passis on minu sünnipäev 1. jaanuaril.


2. Kellega pidasite oma 60. sünnipäeva?

Kohal oli minu pere, sugulased, tuttavad kahest koorist, kus olen laulnud ja kahest koolist, kus õpetanud. Lisaks paar minu endist õpilast.


3. Kus pidu toimus ja kas jäite sellega rahule?

Pidu toimus Tiit Soku pubis ja jäin oma sünnipäevaga väga rahule.


4. Mida saite kingiks? Milline on olnud teie ilusaim kingitus?

Mulle kingiti raamatuid, kinkekaarte spasse ja raha, mis pidi olema rahvariiete eest.
Oma ilusaima kingi sain 50. sünnipäevaks, kui mees ja poeg kinkisid mulle türkiissinise kaelaripatsi ja sõrmuse.


5. Mis on Teie kõige meeldejäävam sünnipäev?

Unustamatu sünnipäev oli kui sain 35 aastaseks. Õpetasin tol päeval ühes Keila koolis. Peale kooli sõitsin ühe oma õpilasega linna alaliste asjade komisjoni. Õhtul käisin haiglas memmel külas, kellel oli olnud just operatsioon. Kui koju jõudsin oli kell pool kaheksa ja uksest sisse asutedes ei saanud ma aru, mis toimub. Laud oli kaetud, laual olid kolm pikka küünalt ja kogu pere istus ja ootas mind.


6. Kas olete rahul ajaga, millal Teie sünnipäev on?

60 aastaga harjub ära.


7. Kas ootasite väga oma sünnipäeva?

Lapsena ootasin kindlasti rohkem, praegu see lihtsalt tuleb.



Palju õnne õpetaja Küttner!

Intervjuu õp. Leili Küttneriga viis läbi: Riin
Fotod: Liisa

Algklasside suusatunnid

Otsustasime intevjueerida väiksemate klasside õpilasi, kes käivad väljas koolihoovis suusatamas, et saada teada nende arvamus selle kohta. Seega asusime vahetunni ajal neid otsima. Üllatuseks sai meile see, et viies klass käib juba Trummis suusatamas. Kuid kolmanda ja neljanda klassi õpilased, kelle suusatunnid veel kooli staadionil toimuvad, olid väga põnevil meie kohalolekust ning vastasid rõõmuga esitatud küsimustele.

Intervjuu käigus saime teada, et ainult vähesed õpilased on varem suusatamisega tegelenud ning vanematega Trummis või Aegviidus sõitmas käinud. Suhteliselt vähestel õpilastel oli olemas oma suusavarustus, kuid oli ka neid õpilasi, kes vajaduse korral endale vajaliku varustuse muretseda saavad – kas siis ostetakse või laenatakse kellegilt. Kui küsisime, et kas neile meeldib suusatada, siis ühtset vastust ei tulnud, kuid päris suur osa oli suusatamisest väga huvitatud ning elevil eesolevate suusatundide pärast. Leidus õpilasi, kes ütlesid, et kui neil suusad oleksid, siis neile kindlasti meeldiks suusatundides käia, aga praegu mitte. Oli ka lapsi, kes eelistaksid parema meelega mängida võimlas rahvaste- ja võrkpalli, sest võimlas pole nii külm. Tahtsime teada ka seda, mida teevad suusatunnis õpilased, kellel puudub varustus. Vastuseks saime, et need poisid ja tüdrukud veedavad suusatunnis aega kelgutades ja üksteist kelkudel vedades.
Üldiselt on meie kooli väiksemad õpilased suusatundidega rahul ja veedavad meeleldi aega värskes õhus.
Loodame, et külmad ilmad ei takista edaspidi meie kooli välitunde!

Küsitluse viisid läbi: Liisa ja Martin
Fotod: Liisa

Teadmiste nädal (25.01. - 29.01.)

Mõned huvitavad faktid silmaringi laiendamiseks:

• Kreeka rahvushümni originaalis on 158 salmi.
• Hai on ainus kala kes saab pilgutada mõlemaid silmi korraga.
• Austri silm on suurem kui ta aju.
• Keskmine ameeriklane neelab aastas 3 ämblikku.
• Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis.
• Ühest lehmast saab 400 hamburgerit.
• Sidrunis on rohkem suhkrut kui apelsinis.
• Jaanalinnu muna kõvakskeetmiseks kulub 4 tundi.
• Ühe kilo mee saamiseks peab mesilane külastama 2 miljonit õit.
• Rohutirtsu veri on valget värvi, vähil – helesinine.
• Krokodillid neelavad sügavamale sukeldumiseks kive.
• Dünamiidi valmistamisel kasutatakse maapähkleid.
• Käärid mõtles välja Leonardo da Vinci.
• Uinumiseks kulub normaalsel inimesel keskmiselt 7 minutit.
• Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist.
• Elevandid on ainukesed loomad, kes ei saa hüpata.
• Igal inimesel on ainulaadne keelemuster.
• Aevastamisel väljub õhk inimese suust kiirusega kuni 160 km/h.
  
• Kaheksajala silm on nelinurke.
• Sinivaala süda on keskmise sõiduauto suurune.
• Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad.
• Null on ainuke arv, mida ei saa väljendada Rooma numbritega.

Toimetaja: Ott
Allikas: http://forum.planet.ee/showthread.php?t=59564

SLIDE: Õpetajate vaheaeg

Õpetajate tegemised vaheajal

View more presentations from liiisar.

KÜSITLUS: Mida tegid õpetajad vaheajal?

Pea kõik õpilased ootavad juba kooli esimestest päevadest alates vaheaega, et kaua magada, palju sõpradega aega veeta, puhkusereisidel käia või mingil muul viisil lõõgastuda. Kuid mida teevad vaheajal õpetajad? Käisimegi meie kooli õpetajatelt uurimas, kuidas veetsid nemad oma vaheaja.
Kuna talvevaheaeg hõlmab enda alla ka jõulud ja aastavahetuse, mis eestlastel mööduvad enamasti suure hulga toidu seltsis, veetsid mitmed õpetajad palju aega köögis.
Üheks neist õpetajatest oli õp. Altsoo, kes ütles, et kui toit oli valmis saanud, kõhud täis ja nõud pestud, tuli taaskord sööki valmistama hakata. Lauda kattis palju ka õp. Reilson, kellel oli Itaaliast külas tütar koos väimehega.
Populaarseks osutus ka sporditegemine, millele olid aega leidnud päris mitu õpetajat. Spordiga tegeles vaheajal õp. Jalas, aega spordiklubis veetis õp. Matto, suusatamas käis õp. Vlassova ning õp. Mihhailova veetis aega Premia jäähallis. Sportlikuks tegevuseks võib pidada ka õp. Küttneri rabamatka, mille käigus sai nautida ka ilusat lumist loodust. Õp. Olt käis aga peaaegu suusatamas, kuigi ta suusatamise osas ümber mõtles ning 1,5 tundi autos istus, kuni teised seda tegid.
Talvistest mõnudest võttis küsitletud õpetajatest kõige enam osa õp. Vlassova, kes lisaks suusatamisele ehitas lumememme. Lumemehe valmimisega oli seotud ka õp. Hanni. Omapäraseks võib pidada õp. Mäekase Soome kelguga sõitmist. Õp. Jalas lausus aga, et hoidis eemale kõigest, mis oli seotud lumega.
Külmast ja lumisest Eestist sõitsid mitmed õpetajad välismaale puhkama. Meie lõunanaabrite juures Jurmalas käis õp. Vlassova. Indias veetis aga vaheajast 15 päeva õp. Luure, kes kohtas seal veel kahte meie kooli õpetajat. Õp. Mäekase vaheaeg pikenes aga päikese all Nuweibas, mis asub Egiptuses.
Palju veetsid õpetajad aega lihtsalt puhates, magades või raamatuid lugedes. Kuid selle kõrvalt leiti siiski aega ka kino, teatri ning näituste jaoks.
Seoses aastavahetusega küsisime ka õpetajate uusaastalubaduste kohta, kuid neid nad üldjuhul anda ei julge, sest teavad, et ei suuda neist kinni pidada. Ent saime teada, et varem on mõni õpetaja andnud endale ka lubadusi, mida on suutnud pidada, näiteks suveks vormi saamine. Sellel aastal lubas õp. Mihhailova tubli olla ja õp. Matto korralikumaks hakata.
Edu neile nende lubaduste pidamisel!



Küsitluse viisid läbi: Liisa ja Jaanika
Kirjastas: Liisa

Karjääripäev 11. jaanuaril

11. jaanuaril toimus meil koolis karjääripäev. Karjäärikeskusest oli selleks puhuks kohale tulnud Terje Alandi, kes töötab karjäärikeskuses karjäärinõustajana. Loeng toimus meedia tunni raames gümnaasiumi klassidele. Harivas loengus räägiti võimalustes, mida ja kuhu minna edasi õppima ning kuidas tulevikus endale sobiv töökoht valida. Jutt oli igati põnev ja kaasahaarav. Külaline tutuvustas slaidide abil mitmeid erinevad võimalusi tööturul läbilöömiseks. Lisaks on karjäärikeskuses võimalik läbi viia erinevaid teste, et teada saada täpselt, millise töö jaoks sa loodud oled. Kellel on rohkem huvi, võib leida karjäärikeskuse kohta infot karjäärikeskuse koduleheküljelt www.tulevikuredel.ee

Kes tol päeval kohal ei olnud, leiab kindlasti abi ka noortele mõeldud karjääriplaneerimise kodulegeküljelt www.rajaleidja.ee




Toimetaja: Ott
Pilt: http://www.realister.ee/upload/Image/rlogod/rajaleidja.jpg