








Jaanuar & Aprill
NB! Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal.
Tänapäeval
Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö.
Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.
Tartu linnas tehakse tänapäeval aga palju lõkkeid ja on seltskondi, kes ei kuulu korporantide hulka, vaid on sõltumatud vabad tudengid, eri sõpruskondade liikmed. Nii on volbripäev oma kombestikuga Tartus kerkinud maipühade asemele. Ka üliõpilaskonnas on tänapäevane kombestik vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante.
Mujal maailmas
Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.
Enim on ta tuntud kui volbriöö.
Allikas: Vikipeedia
19. aprillil 4. tunni ajal käis meie koolis mees nimega Janno Isat, kes rääkis üheteistkümnendatele klassidele natuke ajateenistusest ning kuidas sellega alustada. Loeng oli väga huvitav ning inforikas.
Väike kokkuvõte toimunust:
Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust.
Ka naistel on võimalik osaleda ajateenistuses, kus nende koormus on võrdne meeste omadega. Enamik naisi õpib edasi tavaliselt meditsiini erialal.
Ajateenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega ning kellel on vähemalt põhiharidus ja kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkust hindab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon.
Ajateenistuse pikkus sõltub, millal inimene liitub sõjaväega. Kui minnakse suvel, siis kestab ajateenistus 11 kuud, kui sügisel siis 8 kuud.
Ajateenistust saab täita erinevates väeosades üle Eesti. Enamik neist on Tallinnas, näiteks Logistikapataljon, Mereväebaas, Vahipataljon jne.. Samuti on asutusi ka Tapal (Õhutõrjepataljon, Suurtükipataljon, Pioneeripataljon), Jõhvis (Viru jalaväepataljon) ja Võrus (Kuperjanovi jalaväepataljon).
Natuke ka ajateenijate elust.
Vaba aega on üldiselt vähe. Peale kolme kuud teenistust võivad sõdurid taotleda loa puhkuseks, mis kestab 1-2 nädalat. Enamasti tehakse seda nii, et puhkuse sisse mahuks jõulud või aastavahetus (kui veab, siis mahutatakse mõlemad). Väeosades on vabaaja veetmiseks palju erinevaid võimalusi näiteks spordimängudes osalemine, jõusaal, raamatukogu jne. Lähedastel on võimalik ka omasid külastada vabal ajal. Ajateenijate päev algab korraliku hommikuvõimlemisega. Toitu kiidetakse seal väga. Alkoholi tarbimine on rangelt keelatud. Samuti ei tohi väljaspool vaba aega kasutada telefoni, muusikapleierit või mingit muud seadeldist, mis ei kuulu teenistuse juurde.
Ajateenijad saavad ka igakuiselt teatud summa toetust, mis ulatub ligikaudu 1300 kroonist kuni 3000 kroonini olenevalt isiku auastmest.